Veebruari jutunurk: 17

Väljas möllab kevaaaad! Jõuaks nüüd temperatuurid ka sinnamaale, et saaks kõik oma talvevammused kappi ära peita, oleks üks lust ja lillepidu küll!
Mõnes mõttes on kahju, et tänase vastlapäeva puhul lund ei ole, aga kuna selle aasta talv on olnud täpselt selline nagu ta on, siis tegelt ikka ei ole ka kahju. Kahjuks jääb juba teist aastat Judokooli vastlapäev ära, aga mis teha… Läheks juba soooooojaks! Nii ootan.
Küll aga pidasime traditsioonidest kinni ning sõime hernesuppi ja magustoiduks vastlakuklit. Isegi Kris sai vasta kukalt. 😉
IMG_5813

Eilse päikese möllus saatsin KG koos isaga välja jalutama, et ma ise saaks meie (hea, et nendest veel välja nägi!) akendele uut ja vana teha. Jäin tulemusega peaaegu rahule, sest KG toa aken on täielik õudusunenägu – nühkisin teda ei rohkem ega vähem kui kolm korda ja päris puhtaks ta ikka ei saanud. See on siis suurte kortermajade võlu – linnatolm ja autode sodi ja kõik muu lihtsalt kleepub klaasi külge. Kui saaks need kuidagi eest ära võtta ja likku panna, oleks elu kordades kergem – muidu nühi ja hoia hinge kinni, et jumala eest siit pea ees aknast alla ei lendaks. Hirmus, aga vajalik tegevus see akende pesu. Hirmus vajalik! 😀
Keset suurt nühkimist aga helises mu telefon, teisel pool toru mu teisel pool Eestit olev ema tähtsate uudistega – nimelt on täna meie perel üks tähtis pidupäev. Täna saab mu kasuisa siseminister Hanno Pevkurilt Päästeameti Kuldristi! Jeppii! Olen uhke 🙂

Olen uhke ka selle üle, et lõpuks ometi sai ka KG jalad alla! Ning seda üsnagi edukalt, pean mainima. Viimase nädala ajaga on ta jõudsasti oma samme parendanud – eilsel jalutuskäigul olevat ta terve Männi pargi omal jalal läbi tuuseldanud, kuni suurest väsimusest istuma vajus ja vankris isegi silma looja lasi. Seda nalja pole enam ammu juhtunud!
Nii veider on tatsuvat last vaadata, aga samas nii lahe! Süda sulab iga kord!

Täna peale trenni käisime ka ühel “tatsumisrallil” Prismas – no, et kukleid ikka oleks. Vupsasin ka nii muuseas postkontorist läbi ja ohhoo  jälle pakk! Kodus olin jälle meeldivalt üllatunud – see oli Sheinside’i pakk, mis võrdlemisi kähku minuni jõudis. Ma ei pidanud isegi neid lehekesi kontoris täitma, sest see oleks mulle otse postkasti tulnud, kui see vaid pilust läbi oleks mahtunud.
Igatahes oli see üks litritega pidulikum roosakas maksikleit, mida välja valides mõtlesin ainult selle peale, et võtan ühe meeskonna jaoks. Take one for the team, noh. Et äkki on potensiaalne pruutneitsikleit või nii. Ei pidanud pettuma – kleit ise on mõnusast materjalist, aga hääääästi pikk. Ma ei leidnud oma killerkontsasid ka üles (Sest, olgem ausad, ma olen neid ainult korra kandnud, aga need oleks nii hästi sellele kleidile ja pildile sobinud!!) , seega pidin jalga ajama suvalised kõrgema tallaga kingad, mis vähegi sobiks. Sobisid. Aga kuna pikkust mulle antud ei ole, siis tuleb kleit ikka lühemaks teha. Pilti ka:
IMG_5803

Pink Sleeveless Sequined Maxi Dress // Sheinside

Nägu on mul eriti pervo peas, aga mis parata. K oli veidi siivutu suuvärgiga ja koos päikesega tegi see kohe automaatselt tuju heaks! Kleidi seelikuosa on super seetõttu, et see ei kortsu! Istu selle peal nii kaua kui tahes.
Oeh, täna on hea päev!

Sellist päikesevihku, mis silmad kissitama paneb, oligi meile masendavatele eestlastele vaja. Pikk talv hakkab otsa saama, lõpuks ometi! Juba tunnen uut jõudu ja energiat ja tahet nokitseda. Tegutseda. Armastada. Oodata. Loota. Teha!

Päikest südamesse ka! Olge mõnusad! 🙂

Advertisements

Ütle sõna sekka:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s