Kaks aastat Pokunautikat ╰☆╮

IMG_3265

Täna lõunal, kui otsustasin üle pika aja arvuti lahti võtta ja teile paar sõnakest siia poetada, potsatas mu “teadetetahvlile” sõbralik meeldetuletus/sünnipäevasoov – nimelt sai Pokunautika täna 2 aastaseks!

Täna, kaks aastat tagasi alustasin ma seda (enda jaoks küll vana) nurka sellise klišeega nagu “Teretulemast Pokunautikasse!”. Kõlab nagu millegi uhke algus, millegi paljulubava ja huvitavaga. Ma loodan, et teile, kes te algusest peale minuga olnud olete, et teie jaoks ongi see nagu paras seiklus olnud, et on olnud huvitavaid aegu ja selliseid, kus tahaks käe õla peale panna ja julgustavalt patsutada. Vähemalt läbi interneti olen ma selliseid kommentaare tundnud.
Selle sama (algusaasta) septembri lõpus läksime me Türki puhkama ning ilmselt on see tõesti ainuke seiklus, mida ma teiega jaganud ei ole.

Selle kahe aasta sisse on mahtunud nii mõnedki kooli- ja judotunnid, olen teiega jaganud oma koolilõppe ja -algusi, olen teiega koos RASE olnud, oleme koos vaatanud ja jälginud mu pisipoja sirgumist. Olen teile südant puistanud, nõu küsinud, häid uudiseid ja rõõme jaganud, vahest ka arvutiekraani taga nutnud. Olen absoluutselt tänulik igasuguse tagasiside eest, mis ma siin saanud olen – olgu nendeks minu äpardustega sarnanevad äpardused, sõbralikud nõuanded, kuidas millestki üle olla, rõõmuhõisked nii minu kui enda laste üle. Ma poleks eales arvanud, et blogimisest võib saada südameasi, et vahest on selliseid hiliseid õhtutunde, kus südames kipitab midagi ja kohe tunned, et on vaja paar rida kirja panna, et vähegi tunda, et sa ei ole selles asjas üksinda. Eriti suurt tuge sain ma teie käest loomulikult siis, kui oma rasedusrõõme siia kirja sättisin. 🙂

Teate, et selle kahe aasta jooksul lubasin suitsetamise maha jätta ja seda ma tegingi? Et selle kahe aasta sisse mahtus minu ülikooli lõpetamine? Ja autokool? Ja rasedus koos sünnituse ja kogu lapsekasvatamisega? Ma pean seda ikka ja jälle mainima, sest minu jaoks on see nii lihtsalt ulmeline. Täiesti hoomamatu. Täna, kaks aastat tagasi ei olnud mu mõtteis midagi muud kui see, mida kohvrisse pakkida ja kas ma peaksin kaasa võtma kaks või kolm paari jalatseid. Mu mõtteis mängis tagataustal ainult kursusetöö kaitsmise paanika ja mul ei olnud õrna aimugi, et kooli lõppedes saab minust lapsevanem. Kogu see kaks aastat on olnud nagu sõrmenips. Plaks ja läinud ta ongi!

Olen saanud uusi tutvusi ja sõpru, kellega lisaks läbi interneti ka tänavatel muresid jagatud saab. Olen rohkem lugema ja unistama hakanud ning elan oma kaasblogijatele rohkem kaasa, olen inimesena nii palju kasvanud. Olen rohkem armastama hakanud… Kes teab, mida järgmised kaks aastat toovad?

Kõige enimvaadatud postitus on peale pealehe vaatamiste beebipakkide lahing, millele järgneb katsiku-wishlist ja peale seda lugu, kuidas mu küünesüütus läks. Huvitavad eelistused teil 😀 ! Kõige rohkem jälgijaid on Eestist, Soomest ja Inglismaalt. Peale piltide olete kõige rohkem minu pakutud linkidest külastanud mu ask.fm’i lehte, instagrami lehte ja Aili blogi. Tervitused Elvasse!
Kõige populaarsemateks otsingusõnadeks on olnud pokunautika, beebiblogi, kookoserasv, kc professional color mask ja imetamispadi. Oeh, Nuudlit soovitan ma küll kõikidele rasedatele/imetavatele emmedele!

Vot selline väike kokkuvõte. Suur aitäh teile kõigile, kes te vähegi siintoimuval silma peal hoiate.

On olnud lihtsalt võrratud kaks aastat! PÕS, blog!

Advertisements

Ütle sõna sekka:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s