Hüvasti, 2013!

(Olgu öeldud, et alustasin selle postituse kirjutamist kuskil kella nelja ajal…)

Ja ongi kätte jõudnud selle aasta viimane detsembrikuu päev. Loetud tundide pärast on kalendris ees uus aastanumber ja vana jääb igaveseks minevikku. Minul on seljataga üks imelisemaid aastaid mu senises elus; on palju korda saadetud, on palju seigeldud, on palju läbi elatud…

Aasta algas samamoodi, nagu järgmine aastagi – koduselt, tubaselt, rahulikult… Kolmekesi. Sel aastal neljakesi. Meie väike diivanlaud on lookas riisi, kana, merevaigukastme, kodukootud kirju koera, cuba libre, snäkkide ja šampuse all, serveerimislaud on Keio kokkusebitud ilutulestikku täis. Väljas käib paugutamine juba viimased kolm-neli tundi ja väikemees võitleb unega. Nüüd vist on võitlus läbi, sest iga raketipaugu peale tõmbab poiss lutti ja proovib müra summutada. Elame-näeme, mis keskööl juhtuma hakkab.

Tagasi vaadates ja kahetuhande kolmeteistkümnendale mõeldes võin küll kõigega rahule jääda. On olnud lihtsalt imeline aasta kõikide oma saavutustega – minu bucket listist saab maha kriipsutada näiteks eduka lõpueksami soorituse, ülikooli lõpetamise, autokooli (koos kõikide libeda- ja pimedasõitudega) läbimise ja ilmselt ühe sisutihedaima, reisiderohkeima suve. Ja seda kõike veel rasedana! Möödusid minu imelised üheksa kuud, kui mu sees kasvas mu võrratu väike päike, aasta lõpuks sai meie armas perekond lisa ja nüüd enam ei kujutaks elu ilma temata ette.

Selle aasta jooksul jõudsime külastada Kose, Rakvere, Haapsalu, Viljandit, Sürgavere, Otepääd, Tartut, depressiivseid Eesti väikelinnu, Hiiumaad, Saaremaad, Soomemaad ja korda saata mõnusaid koosviibimisi. Nägime sõpru abiellumas, saime aastakese vanemaks ja kogusime teadmisi. Ja mis veel uus – selle aasta lõpetame ja uue võtame vastu ju värske väikese inimesega!

Eelmise aasta alguses andsin ka mõned uusaastalubadused:

#1: Jätan suitsetamise maha.
Esialgu vabal ajal, sest seltskonnas ja joogise peaga olen kindel, et teen seda ikkagi. Niiet, titesammud!

#2: Pööran rohkem tähelepanu tähtsatele inimestele minu elus.
Olgu selleks Keio, minu vanemad, mu Sõbrad suure algustähega.

#3: Armastan end rohkem.
Ma ei sea endale nii kõrgeid ootusi, mida raske täita on. Ei endale, ei teistele. Ei taha pettuda enam. Proovin avameelsem olla. Olen mina ise. Lõpetan selle pärast muretsemise, mida inimesed minust arvavad – olgu, see võib-olla ei olegi kõige olulisem, sest teen seda suhteliselt vähe.

#4: Hakkan spordiga rohkem tegelema.
Jepjep, muskeliitod punni!

#5: Hakkan rohkem lugema.

#6: Tegelen rohkem asjadega, mis mulle meeldivad!
Pildistamine, laua taga nikerdamine (diy), joonistamine, et cetera.

Uhkusega ja käsi südamel võin öelda, et selja taga on mu esimene suitsuvaba aasta! Hurraa! Plaanin samas vaimus jätkata 🙂 Edu saladus? Esimesed kolm kuud range enesedistsipliin ja noh, edasise tegi kergeks väike inimene mu kõhusügavustes.
Mis aga sõpradesse puutub, siis loodan siiralt, et selle aasta jooksul on kõik tähtsad inimesed meie eludes teada saanud, kus kohal nad seisavad. Mina küll tunnen, et olen ka selle eesmärgi mingil määral täitnud.
Enesearmastuse kohta ma ka enam öelda ei oska, sest viimased kuud on ju meeletu hormoonide virrvarr olnud ja iga väiksemgi asi on kas pettumust valmistanud või nutma ajanud. Selle koha pealt jään küll vastuse võlgu.
Muskeliitosid paraku punni ka ei saanud, aga selles võin ainult Krissut (heas mõttes) süüdistada 🙂
Lugemine jäi ka suhteliselt tagaplaanile, äkki tegelen sellega tihedamalt sel aastal?
DIY koha pealt võin ka rahule jääda. Olen täheldanud, et mingil määral on mu väike kaameraarmastus tagasi tulnud.

Horoskoop ütleb mulle, et see on võimaluste ja igasuguste erinevate pakkumiste aasta, mis elu tasakaalust välja viib, aga samas on see midagi, mida paljud Kaksikud oodanud on. Tulevikuplaane peaksin mõnda aega endale hoidma? Sel aastal pean mõndadele oma sõpradele ütlema, et nad ei ela minu standarditele vastavalt ja ma peaksin nad oma elust välja lõikama.. See küll lihtne ei saa olema! Okei, selle horoskoobi kohaselt tõotab väga segane aasta tulla. Okei, mis siis ikka. Rind kummi ja.. vastu!

Paistab, et ka horoskoop ei eksinud… Niivõrd-kuivõrd. Võimalusi oli küll igasuguseid, mustmiljoneid. Ja elu tasakaalust väljaminek? Ülikooli ja eksamite kõrvalt rasedaks jääda? Läks ju seegi täppi.
Ainus, millega ma vaeva ei pidanud nägema, on mõndade sõprade elust välja lõikamine. Seda tegi lapsesaamine. Aga samas, oi oi oi, kui palju meid meie seniste sõpradega see väike ilmaime ühendas!
Ühesõnaga, eelmise aasta kohta jagub mul ainult kiidusõnu. Oli tõesti hea aasta.

IMG_8037Ja kuna aastavahetus on nüüdseks selja taga, ja meie majaesine on endiselt nagu sõjatander, võin ju rääkida, kuidas väikemees end üleval pidas… Noh, superhästi! Silmad punnis vaatas ta värvilisi tulesid taevas ja kui kõvem pauk kuskil läheduses käis, vaatas ta mulle otsa. Mina olin ka kogu aeg läheduses olemas, hoidsin kätt, silitasin põske ja panin käsi kõrvade (tuukri-mütsi-ja-kapuutsi) peale ja vaatasime siis koos ilutulestikku. Lapsel selleks ajaks polnud unest ei kippu ega kõppu. Kõik oli ilus kuni selle hetkeni, kui me kolmekesti pildile tahtsime – vot siis läks kisa lahti… Jooksin üles neljandale ja mis siis ikka häda oli. Üleväsimus ja tühi kõht. Ja vaikus. 15 minutiga oli rahu majas ja kutt magas viis tundi jutti. Vot selline värk.

IMG_8091
HEAD UUT AASTAT!

Advertisements

Ütle sõna sekka:

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s