Abiks gaasipliidiperenaistele

Stove_fire_by_NightSheep

Ühesõnaga, mu kokkamiselu muutus kardinaalselt, kui kolisin Mustamäele ning pidin päevapealt ära harjuma sellise imepreparaadi, nagu selleks on gaasipliit, kasutamisega. Jah, ärahellitatud linnalapsena oli ka minu kodus elektripliit, mida oli lihtne kasutada. Keerasid nuppu ja voila. Ja no see ahi! Samamoodi keerasid nuppu, valisid sobiva temperatuuri ja tegutsesid edasi.

Noh, peale peaaegu kolme aastat on mul gaasipliidi kasutamisega veel endiselt raskusi (tõsi, küll mitte nii radikaalseid kui alguspäevil), eriti mis puutub ahju kasutamisse. Muidugi ei teadnud ma seda, et gaasiahi ja pliit teevad oma tööd kiiremini kui elekter ja lisaks sellele, et ta on ohtlikum, on ta ka odavam ja kui suureks mu silmad läksid, kui nägin ahju temperatuurinupu kõrval kraadide asemel numbreid. No mida?

Heietamine heietamiseks, ja see pole veel endiselt naljakas, et ma pole neid numbreid endale selgeks teinud, leidsin täna enda jaoks ajaloolise minuti need numbrid ümber konverteerida kraadideks ja need endale külmkapi peale kleepida. Silma alla. Et äkki nüüd jääb meelde.
Ja siis otsustasin kana ahju panna ja ootamise ajal ka teil elu veidi kergemaks teha ning seda tabelit teiega jagada. Niisiis, toon teieni umbkaudse teisenduse gaasipliidi numbrite ja Celsiuse-kraadide vahel:

Number gaasipliidil: Celsiusekraadid:
 1/4 110°
1/2 130°
1 140°
2 150°
3 170°
4 180°
5 190°
6 200°
7 220°
8 230°
9 240°

Loodan, et tegin kellegi elu veel paremaks kui ainult enda oma. Head kokkamist! 🙂

Advertisements

6 thoughts on “Abiks gaasipliidiperenaistele

  1. Kui just ei ole integreeritav elektripliit, siis minu arust on elektrioma kordades ohtlikum. Just need rauad. Kuumnevad kaua, jahtuvad kauem. Eriti kui laps peres, siis ohtlik, et võib neid käperdada kui need veel pole jahtunud. Gaasipliidil keerad tule kinni ja ei saa enam keegi haiget.
    Aga eks see harjumise asi ka jah. Ise olen elu aeg gaasipliidil tegutsenud. Ahi on hea kui on elektriline, aga enamjaolt ongi selliseid olemas, et gaasipliit ja elektriahi sees.
    Kas sa muidu seal gaasiahjus küpsetades veeanuma ka põhja paned? Mul eelmises korteris oli gaasiahi ja siis mõned asjad kõrvetas põhjast väga ära kui ei pannud. Et siis mingi selline plekist kausike külma veega nt tuleb sinna ahju põhja panna, et niiskust hoiaks ahjus ja õhk paremini ringi käiks. 🙂

    1. Ah, eks mõlematpidi on omad plussid-miinused ja nagu alati, meeldivad erinevatele inimestele erinevad asjad. Mina kasvasin elektripliidiga üles ja üleminek gaasipliidile oli minu jaoks ekstreemne 😀
      Ma olen seda veeanuma varianti kuulnud, aga siiani pole katsetanud, sest oma ebamugava kasutusala tõttu ei kasuta ma ahju nii väga. Ja siis, kui kasutan, siis tuleb improviseerida. Aga kui näiteks klaaskauss veega panna, siis kas kauss katki ei lähe? Loll küsimus ilmselt, aga jah…

      1. Ma ei tea, aga klaasi igaks juhuks nagu ei paneks jah. 😀 Poti võid ka panna kui sellel pole mingeid sulavaid elemente (no mõnel nt on sangad sellise musta plastmassiga kaetud vms, mõnel on üleni plekist pann)
        Aga selle veeanumaga tulevad jah asjad mahlakamad. Ma ikka kasutasin gaasiahju eelmises korteris. Pool aastat pelgasin ligi astuda ja seda põlema panna kuidagi, aga kui lõpuks esimesed muffinid sealt väljusid ja täitsa söödavad olid, siis ei suutnud küll enam ahjutoitutest loobuda ainuüks iseetõttu, et gaasiahi oli. 😀

  2. Ma nii vihkan gaasipliiti 😀
    Meil on mingi vanem mudel ja pole neid numbreid ka peal. Ja see ahju kasutamine on täielik müstika. Alt põleb ära ja ülevalt on toores. wat nagu. Poolteist aastat ei olnud võimalik teha ei kana, ei küpsetisi ega vormiroogi. Ei osanudki midagi süüa teha nagu peale makaronide, riisi või kartuli-kaste 😀
    Igatahes nüüd ostsime elektripliidi just ekstra selleks, et saaks ahju ka kasutada. Ulme lihtsalt.
    Gaasipliidil on see plussiks, et nii kui tule alla paned saad praadima ja tegutsema hakata aga elektripliidiga ootad veel tükk aega.

    Ja kas enam on see gaasipliit odavam v?
    Mina lugesin, et nüüd jaanuarist keelatakse need 21 kg balloonid ära ja pead vahetama need 11 kg vastu.
    Et kui viid ühe 21 kg balooni saad kaks 11 kg vastu.
    Aga 11 kg hind on 29 euri sentidega ja 21 kg hind oli 34 euri sentidega. Mõni euri vahet ainult, mis siis et poole väiksem balloon. Haige.

    1. No mina ei saa oma helesinist unistust veel nii pea, sest poolele korterile on vaja reaalselt pomm alla panna, et ruumikasutust meie jaoks praktilisemaks muuta (ma ei kujuta ette, kellele neid kortereid nõuka ajal ehitati?!).

      Ja meil ei ole mingit mässamist gaasiballoonidega… Tegelt hea küsimus ka, ma ei teagi, mismoodi see poliitika siin käib. Kord mõne kuu jooksul tuleb pisuke gaasiarve, mille ilusti ära maksame ja no.. On küll kordades odavam kui elekter. Saaks veel vanadele radikatele termostaadid ka külge, et talveperioodil keskkütte mõjusid vähemaks keerata, siis oleks veel pro! 😀

      1. Minul on kahjuks balloonid. Ja see on ikka ilmatuma tüütu värk. Kuna autot mul pole siis veame balloone ratta peal nagu mingid kilplased 😀 J ano üks 21 kg balloon kestis meil 2-3 kuud 😀

Ütle sõna sekka:

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s