Üle- ja alariietumisest

Kõigepealt:

un•der•dress (v. ˌʌn dərˈdrɛs; n. ˈʌn dərˌdrɛs)

v.i.

1. to clothe oneself less formally than is usual or fitting for the circumstances.
Ma otsustasin teema üles võtta, sest hiljutiste sündmuste varjus olen kokku puutunud paljude individuaalidega, kes tavalises tänavapildis justkui jagaksid midagi viisakusest, riietumisest, kommetest jne, aga kui toimub mingisugune üritus, siis tahaksin käed näo ette panna ja lihtsalt ‘APPI!’ karjuda.
Ma ei tea, kas asi on minus, aga enamikele inimestele peaks justkui selge olema, et niisamuti, nagu sa ei lähe esimesel septembril kooli dressides, ei lähe sa töövestlusele mini-miniseelikus, pulma ei lähe tossudega, õhtustele firma promoüritusele ei pane sa ketse jalga ja tavalisele tööpäevale ei viska sa niisamuti suvalisi ettejuhtuvaid hilpe selga. Poes käi jumala eest millega tahad, aga mõndadele üritustele ei pea isegi dresscode kirjas olema, et aru saada, et nüüd oleks vaja oma välimuse kallal natuke rohkem vaeva näha. Eriti lihtne on seda siis teha, kui oled oma välimuse sättimise juba päevakorda võtnud. 🙂
Minu arvamus sellest on, et parem on iga kell üleriietatud olla, kui riskida alariietumisega. Muidugi, eks ka üleriietumisel on omad miinused ja tagajärjed (ilmselt võid endast pealiskaudsema ja ülbema ja üleolevama mulje jätta), aga leian, et muljeid ülbusest ja üleolevusest on lihtsam ümber lükata kui hiljem parandama hakata halba maitset riietumises.
Mis teie arvate?
tumblr_lye0ddz2UM1qhuar3o1_500
Advertisements

One thought on “Üle- ja alariietumisest

Ütle sõna sekka:

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s