Suomalaiset seikluset ehk kirpputori-leiud

Kõik, kes te kavatsete minna üle lahesopi oma rahakotiraudu avama, võtke kindlasti järelkäru. Või minge suure-suure autoga. Meil oleks ilmselt mõlemat vaja läinud, aga meid oli natuke rohkem kui kaks ka. 🙂

Ootan juba pikisilmi, milla kirbuturu-kultuur siiamaile jõuab. No ikka nii korralikult, et seal kannatab käia ka, mitte, et igaüks tuleb oma kolm aastat kantud närust t-särki 20 € eest maha parseldama… Jyväskylä on õnnistatud kolme suure kirbuturuga (üks jäi silma Helsingi külje all Ikea läheduses ka) ja laste kirbuturuga. Viimasel käisime ainult väga põgusalt läbi, sest meil on väikemehe esimesteks elukuudeks riideid rohkem kui küll ning järgmine kord, kui reisi üle lombi ette võtame, varume rohkem ruumi.

Mis me siis kõik kokku kraapisime… Noh, käru te juba nägite!

Kirppiselt aga leidsin tuttuue Espiriti lihtsa käekoti, mis on minu jaoks optimaalse suurusega. Olen see naisterahvas, kes käiks alati pigem suure kui väikse käekotiga ja see siin on siis kõige väiksem suur käekott, mida kanda saan. Asju lihtsalt nii palju, mis teha.

käekott

Natuke tuuslamist ja… hops! Lõpuks ometi, normaalne talvekas-suusajope, mille varrukad ei ole mulle pikad ja mis mind paksukeseks pardiks ei tee. Ja kõhu jaoks on veel ruumi ka, kuigi olen suhteliselt kindel, et nii külmaks vast ei lähe. Ja selleks ajaks, kui seda kanda saan, olen juba kõhutu.

jope

Ja saapad ka veel juurde. Kõik, kes te salaja UGGe kannate ja avalikult neid maha laidate, palju õnne teile. Kõik teavad, et tulevastel emmedel on tulevikus lapsega rohkem tegu kui oma välimusega ja need papud on soojad ja lihtsalt jalga käivad. Niiet +1 score mulle jälle. 🙂

IMG_1461

Keiole skoorisime superlaheda Jack&Jonesi paksu ja sooja pusa, külmadeks talveõhtuteks. 🙂

pusa

Siis leidsime riiulite vahel ringi konnates ka väikse millegi King Coffee Service’i kontorisse: selle väikese neegrimehikese, kes meeste arust tundub veidi kohitsetud olevat. Kontori miljööga sobib ta aga ideaalselt.

IMG_7349

Kõige uhkem leid ilmselt, millega üdini rahul olen, on Adidase papud. Peale nende ostmist võisin oma rohelised Pumad südamerahus ära visata (pidin seda juba tegema peale laagri lõppu, aga süda oli hell ja papud head…). Need on mõnusad, ninad ja keeled on nahast ja külgede peal on vahvad draakonimotiivid.

adi papud

Veel üks ilmselt asendamatu leid, millega nii-nii rahul olen, et siin Tallinnas midagi säärast hingehinna eest omandama ei pea, on Mamalicious’i rasedate mantel. Booyah!
Vajab ta ainult keemilist ja siis näeb ta välja nagu uus. Okei, enamus rasedate riideid ongi uued, kui need just kolmesajandal ringil kasutuses ei ole. Et siis, saan selle mantli alles hoida (juhul kui tulevikus ka vaja peaks minema) või siis saan ise oma kirbuka korraldada ja selle maha müüa.
Kõhuruumi on küll ja küll ja kui peaks isegi juhtuma, et puudu jääb, siis selja peal on nööbike, millega saab ruumi valla päästa. Kaelus käib ülesse veel pikaks kraeks, sall mahub ilusti alla ja kogu mudru. Taskud on ka head ja sügavad. Ühesõnaga super leid sellise hinna eest 🙂

mantel

Mis siis veel? Papud-papud-papud! Helerohelised (peaaegu neoonid), samblarohelised ja Keiole mustad nahast papud. Sest, noh, jalatseid ei saa kunagi minu arust liiga palju olla, või mis?

papud

Veel üks naljakas leid oli ilmselt Vibram Fivefingersi spordijalatsid. Olen nendega siin Tallinnas paar korda kokku puutunud ja võin julgelt öelda, et isegi Aleksei Budõlin oma neiuga kannavad neid (neiu oli mu kursusekaaslane koolis, so I know). Vahepeal isegi mõtlesin neid vahvaid preparaate proovida ja kaalusin isegi ostmist, aga kui hinnast kuulsin, siis kadus isu ruttu ära. Vibrami kohta saate lugeda nende kodulehelt, mis asub siin. Ja siin saab tutvuda näiteks hindadega. Eks siis saate aru, miks ma ostumõtted kiiresti maha matsin 🙂
Jalas on need elukad aga supermugavad ja kuskilt olen ka kuulnud, et neid kannavad ka medõed. Varbad on eraldi, sellepärast on tunne, nagu kõnniks paljajalu. Aga külma põranda peal paneks pigem ikka midagi jalga ju, kui kõnniks ilma.

vibram

Ja et te ei arvaks, et emme ja issi käisid ainult enda vajadusi seal turu peal rahuldamas, siis Kunnule saime ka ikka midagi. Laeva pealt ostis tulevane vanaisa talle mänguasja, mille kohta Keio nii heldinult “Tšernobõli lendleemur” ütles. Nunnu oli ta tõesti.
Kõrval on vahva paksuke londiste, kes funktsioneerib led-öölambina. Töötab kolme AAA-patareiga, muudab värvi ja ei kriiska silma.

kunnule

Hmm. Ja muidugi ei saanud ma sealt ära tulla ilma ühegi kleidita. Kuidas siis nii… ? Noo, esimene kleit on tuhmlilla GinaTricot’i oma. Ja nagu mu kasuisa ütles, siis seda saab kanda arbuusiga ja arbuusita (get it?).Seljas on ta supernunnu, ülemine ots on pehmest trikotaažist ja alumine ots hästilangevast puuvillast. Pildi pealt on näha kahte erinevat pikkust ka, ehk sellel kleidil on sees väikesed lipsusidumiskohad – kui tahad retudega kanda, kougi alumine ots kokku ja seo lipsukestega kohevaks ja puhvi. Kui ei, siis lase pikalt langeda. Lihtne ja praktiline.

lilla kelit

Teine kleit sobib ka kandmiseks arbuusiga ja ilma. Ülemine osa vahvast läbipasitvast mustast võrgust, alumine ots kelmikalt värviline. Rohkem küll siia midagi lisama ei pea.

IMG_1472

Ja viimaseks grand finaleks vupsasin kokku ülejäänud kolm asja. Turu pealt sain veel vahva pikema musta pintsaku ka, mis pildistamise ajaks tee pesumasinasse oli leidnud. Jällegi superhea leid, arvestades pintsakute hindasid näiteks Marks&Spenceris. Samuti läüklev kummiga vöö ja mingi vahva Soome leiutis – šokolaad tuubis. Paned näiteks jäätise peale ja kümne sekundiga see taheneb ära. Väga maitsev piimašoks, njomm.
Mainimata jäi ka Keiole saadud velvettagi, mis on ka seest karvane.
Nüüd aga, mis siis pildil on:
Ülemise kahe peal on roheline plönn, mille leidsime Ikeast. See on laptopi alus. Alguses olin skeptiline selle suhtes, aga kui näiteks oled voodis haige ja tahaks läpaka taha tukkuma jääda, siis see on hea abivahend kõva alusega. Ei pea põdema, et voodi põlema läheb 🙂
Alumise vasakpoolse peal on oranžide ja heleheleroheliste kivikestega hõbekõrvarõngad, mille skoorisime laeva pealt “ehete kirpputorilt” – see on siis see koht, kus on kaks suurt kasti väikeseid valgeid karbikesi täis ning enne, kui sa sealt üldse midagi leiad, pead läbi vaatama umbes miljon karbikest ja pool tundi. Sealt leidsime sellised nunnud nupsukesed – need sobivad ideaalselt mu teiste suuremate kõrvarõngastega ja mätsib hästi ka mu punaste lokikestega.
Viimase pildi peal on tuttuued kummiga capripüksid. Samuti arbuusiga-arbuusita variant. Kahju, et meil rohkem suve pole, aga äkki õnn naeratab mulle ja saan neid veel paar korda jalga panna.

tavaar

Ma ei hakanud hindasid juurde lisama, sest need olid piinlikult väikesed. Kel huvi, siis küsigu.
Vot sellised seiklused. Nüüd saate aru, miks järelkäru vaja oli?!

Advertisements

4 thoughts on “Suomalaiset seikluset ehk kirpputori-leiud

  1. Ei tohi teistele siin nii näidata oma asju, ajad ju täitsa kadedaks ja need tennised tulen näppan üks kord ära teilt kui oled need lohakile jätnud 🙂

Ütle sõna sekka:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s