Juuni algas vägevalt

Enne, kui ma alustan, siis tahan mainida, et nii kiiret nädalavahetust pole mul enam ammu olnud. Kuhu kadusid reede-laupäev-pühapäev, ma ei tea!

Mis te mu uuest kujundusest arvate? Nägin neid loomakesi ja arvasin, et need on armsalt ideaalsed mu mõtteid ilustama! 🙂

Esiteks hoidsime reedel pöidlaid kõvasti pihus, et meile laupäeval ilusaimat ilma lubataks.
Reede oli veel selline päev, kus Pandi-pere esiklaps lasteaia lõpetas. Uskumatu, et Liisu nii suureks juba kasvanud on – mumeelest ta alles läks lasteaeda, ja nüüd sügisest juba tädi Andra ‘suurde kooli’. Iseenesest lahe mõelda, ju siis olen ka nii vanaks juba jäänud! Kuigi ma tema lõpetamisele tööülesannete tõttu ei jõudnud, nägin hiljem piltide pealt, et kõik on traditsiooniliselt suhteliselt vanaviisi. Kaart, mis lõpetajatele anti, on täpipealt sama kujundusega, mis minu ajal, ja millal ma veel lasteaia lõpetasin? Uuuuuuuhhh, aastaid 15 tagasi! Appi!

Paistab, et pöialde hoidmisest oli kasu ka, sest peale reedest kärtsu ja mürtsu ja padukat oli  laupäev põrgulikult kuum ja vihmavaene, aga Vembu-Tembuks ideaalne päev! Vembu-Tembust vist polegi mõtet väga süviti rääkida, sest kõik möödus nii ruttu, et ei saanud arugi. Nii palju võin öelda, et selle päeva tagajärjeks on mu selle aasta esimesed triibulised ning üsna pea hakkan nahka ajama, nagu uss! Ssss-sss.
Päevast võin nii palju öelda, et jagati nänni – meie Keioga oleme nüüdsest kahe padja võrra rikkamad. Kristil ja Mirrul oli ka kindlasti palju tegemist, sest Helinal ja Helkul oli küll! Mirru ja Helku klappisid nii hästi omavahel, et lahku minna oli raske ja kindlasti pisaraterohke.

Laupäeval tuli eksprompt mõte minna maale, sest härra Sulev on lõpuks oma sõjaväeteenistusest vaba! Ei saa öelda, et kahetsen maaleminekut, sest oli üle ootsute väga vinge nädalavahetus. Laupäeva õhtul pidasime onu Volli sünnipäeva ja tundsime end noortega niisama hästi, sest me polnud üksteist juba pikemat aega näinud. Sultsil vist on väga suur pingelangus, sest ta põõnas praktiliselt pool pidu maha. Ja hommikul magas ta ka kõige kauem. 🙂
Kes veel ei tea või ei ole aru saanud, siis sellel aastal on sääsed väga vihased. Ostke kindlasti suveks kokku head sääsetõrjekraami – tunnete end paremini ja saate seltskonda ka nautida! Meie olime sunnitud sellepärast sisse kolima, sest need pinisejad muutusid väljakannatamatuks. Keiol on kõik jalad ära söödud.. 😦

Pühapäeva aga mõtlesime ilusa ilmaga kuskil kaugemal päikese all veeta. Avastasime kohaliku uue kuuma plaaži – Mallavere. See oli küll veel ehitusjärgus, aga juba kuum koht.

Mallavere

Veel ei saanud rätikut kuskile maha panna, aga see-eest sai kivide peal ja puude varjus ka ilusat ilma nautida. Kaua ei kannata ju päikese käes olla, ajud kuumenevad üle! Samal ajal kui teised (Kats, Alari ja Mati) sulistasid ja meie kolmekesi (mina, Keio ja Olku) kuival olime, saime uue sõbraga lähemalt tuttavaks. Ta oli vist taimetoitlane, sest talle läksid meie banaanid ja õunad väga hästi peale.

Mallavere on vahva selles suhtes, et kui ranna ääres enam ei kannata kivide peal oma kannikaid Käsna-Kalleselt kandiliseks istuda, siis on teine variant kolida natuke eemale muu peale, kus saab aega veeta ka näiteks batuudil hüpates. Pidin leppima oma meele lahutamisega teisi vaadates, sest nii kõrge bounce‘imine on minu jaoks kahjuks keelatud. Aga vahva oli sellegipoolest!

Kõigele sellele on hea tagasi vaadata, tekib hea soe tunne sees kohe! 🙂 Aga nüüd kogun hoogu, et alustada koristamisega. Ja no seda ei tahaks üldse teha või nii…. Laiskus kondiitus.

Olge mõnusad ja nautige ilusaid ilmakesi täiel rinnal! Päike on hää!

Advertisements

Ütle sõna sekka:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s